Wednesday, September 28, 2011

Elu paradiisis


Ja olengi kohal! Reisimine siia võttis ikka päris kaua aega – ligi 20 tundi kusagil…aga see oli seda väärt!

Tüüpiline mina – jätsin pakkimise viimasele minutile, niiet närvikõdi sai ikka päris palju enne äraminekut. Ema oli mul kõige rohkem mures, ka pisarad pääsesid valla. Loomulikult oli mul kõik asjad ülekaalus, ei saa ju minna väheste asjadega, nagu te juba teate.

Kõik läks nagu lepase reega – bussiga Tallinnast Riiga, Riia lennujaamas tegin kusagil 5-6 tundi aega parajaks, närveerisin, et kas AirBaltic ikka tõuseb õhku või ei. Samuti pagasi pärast, kuna see oli ülekaalus ja ka see, et ei saanud teha online check-ini Ateena-Thessaloniki lennule. Kartsin, et pean 1,5h jooksul seal olles võtma veel pagasi ka välja. Kuid õnneks siiski mitte. Sain ilusti check-ini tehtud, pagas läks läbi ja otse Thessalonikisse! Ainuke mure oli üleüldine väsimus, mille vastu püüdsin võidelda.

Riias aega parajaks tehes jäi mul kõvasti aega inimesi vaadelda ja ka natuke tukastada. Märkasingi kahte tüdrukut, kes väga kummalised välja nägid – üks neist lausa selline, et oleks otse Viru tänavalt tulnud. Ja muideks, palju mööda ei pannudki – nad olid eestlased! Mul oli jube piinlik nende rahvusklaaslane olla, see kuidas nad välja nägid ja rääkisid – oh issand.

Lend kestis kusagil üle kolme tunni, selle aja jooksul sain ka pisut tukastatud. Pool lennukit oli täis eksootlise välimusega jalgpallureid ja üks neist istus ka minu kõrvale. Ta paistis ka päris väsinud olevat, ainult magas enamuse aja või siis mängis oma telefoniga. Niiet silmailu oli kah terveks reisuks :D

Ateenasse jõudes tegin esimese asjana jalanõude vahetuse – olin kui kubujuss, sada kampsunit seljas ja paksud saapad jalas, mind vaadati küll selliste pilkudega, et ei tea kust see nüüd siia tuli! Ja siis jooksuga lennukile, enne veel väike amps sööki ja õhku me tõusimegi!

Lennuk oli küll väga viisakas ja ilus ja suur. Ilusad inimesed, palju ruumi ja õhku. Enne lennu algust pakuti veel kommi kõigile, väga armas. Taustaks mängis Vivaldi – mida veel enam tahta.

Thessalonikis ootas mind mu kontaktisiku, Christina, sõbranna Maria, kusagil 40ndates ehtne kreeka naine. Tema viis mu bussijaama. Sõit sinna võttis ka sutsu aega, ei olnud see nii väga keskel – lausa 20 minutit! Jõudsime sinna, Maria ostis mulle kiirelt bussipileti ja sõit Edessasse võis alata. Bussijuht pani mind kohe tähele – palju kotte ja noo teistsugune välimus – esimese asjana, et kust ma pärit olen, ja kusjuures ta oskas kohe seostada, et oot Tallinn on pealinn, eks? Olin väga üllatunudJ

Sõit Edessase kestis kusagil üle pooleteise tunni – ma olin nii väsinud tegelikult, kuid mida rohkem ma hakkasin nägema, et kuhu ma sõidan ja ilm ja inimesed, oli see justkui pühitud! Buss sõitis ikka aina rohkem ja rohkem ülesmäkke – milline vaade, kõrged mäed igalpool! Eksootika missugune. Bussijaamas ootasid mind Christina arstist abikaasa Thomas ja vanim poeg Philipos, ehk Phil, nagu teda kutsutakse, ning siis peretuttav Constantinos (vist oli nii ta nimi). Mehed kahjuks eriti inglise keelt ei rääkinud, seega oli poiss nende tõlgiks (11 aastane).

Esimeseks peatuspaigaks sai mulle Christina kodu, tema ise saabub juba täna õhtul Bukarestist. Kodu on lihtsalt imeline – suur suur maja, mitu korrust, mitu tuba, bassein. Kõik asjad viimase peal, heameelega kolisin sisse. Mina sain endale kõige kõrgema korruse, kus suur voodi, eraldi vannituba ja ilus vaade. No paremaks ei annagi minna. Peres on tal veel lisaks Philiposele veel kaksikust vend, jestas, ei mäletagi nüüd tema nime, ja siis veel kõige noorim on 8 aastane. Nemad nii hästi inglise keelt ei räägi, seetõttu ongi Phil kõigi tõlk.

Õhtusöögiks telliti meile suured wrapi taolised asjad, kus sealiha, tzadziki kaste, tomatid, friikartulid jms – imehea! Siis oli kell juba 22 ning ma hakkasin tundma, et Lisettel on aeg magama minna. Poisid elasid veel kaasa jalkale (olid inglaste poolt, sest sakslased neile ei meeldi, nii nagu Phil kommenteeris :D) ning läksingi pessu ja magama.

Ärkasin täna kusagil 12 paiku päeval, kõik olid kas tööl või koolis ning majas askeldas koristaja Maria, kes siis igal hommikul ajabki poisid üles, teeb hommikusöögi jms. Mina ajasin end siis kusagil 1 paiku alla ja mind ootas rikkalik hommikusöök – crepid, saiakesed, värskelt pressitud apelsinimahl, kohv ja igast muid asju veel. No mida veel tahta. Olengi nagu paradiisis – sihuke teenindus, super inimesed, super ilm (26 kraadi sooja, päike)! Muidugi keelega on ikka päris naljakad lood. Mariaga me suhtleme käte abil, saab ikka võimelda küll. Lõunaks tulid poisid koju ning Maria oli valmistanud mulle lõunasöögi – täidetud paprikad kreeka salatiga ja kõrval Alfa õlu, mida isegi kunagi Rhodosel proovisime. Ja vahepealaks siis värkseid viinamarju – mulle sobib! Ahjaa neil on ka kiisu, nimega Abby, kes hästi noor. Tema elab sisehoovis, kus bassein ja sidrunipuud. Ja temaga siis mängisin ja küll ronis ta mulle sülle kui raamatut lugesin.

Natukene siis streikimisest jms kah. Nimelt Ateenas käib see kõige suurem möll – küll bussijuhid, lennukijuhid streigivad jms. Siin põhjapool on inimesed palju rahulikumad, armsamad ja avatumad, kuna ei ole sellist nii kiiret elu ja närvilisust. Streigitakse ka, kuid kui valitsus ei luba, siis ei streigita ka. Eks loomulikult on ka nemad mures rahalise seisu jms pärast aga ei lasta niiväga sellest end häirida. Kuigi täna on ka siin streik – taksojuhid teevad väikse seisaku.

Muidu on elu hetkel nii suurepärane, et ei oskagi kohe midagi muud tahta. Ootangi juba Christinat, et teada saada, millal koolidesse ning ka linnapeale minna saan. Hetkel võtan kõike väga rahulikult, olen kodune, kuna ei tunne seda kohta veel nii hästi ja ei saa ma üksinda majast välja minna, kuna pole mul ka võtmeid. Aga pole hullu, saan nautida ilma ka aias istudes ja raamatut lugedes. Peagi saan minna ka oma korterit vaatama, eks siis ole näha, mis see endast kujutab! Algus on olnud igastahes üle kõigi minu ootuste!

Aga siinkohal ma nüüd lõpetangi – niigi palju sai praegu juba juttu kokku kirjutatud! Aga hoian teid kursis oma tegemistega! Kallistan teid kõiki seal kaugel! Ja peagi lisan ka pilte!

Teie Kreeka-Liisu

2 comments:

  1. See AirBalticu osa tuli mulle ka tuttav ette... närveerisin mitu päeva. Tore, et kõik algas nii hästi ja sulle meeldib seal:D Edu sulle laste õpetamisel ja naudi kõike!

    ReplyDelete