Tere tulemast Kreeka reaalsusesse
Christina saabuski eile õhtul. Nii armas ja tore naine, tõsiselt. Ja nüüd ma tean, miks ta ei näe päris kreeklane välja – tal on juured Rumeenias. Ta oskab mitut keelt – prantsuse, rumeenia, kreeka, inglise, itaalia. Hämmastav lihtsalt. Ta ei ole üldse tüüpiline koduperenaine, oh ei. Temal on koristaja, Maria, kes muretseb hommikul ja söögi ja poiste ja koristamise pärast. Lõunal lähevad lapsed vanaema juurde sööma. Seega Christina ei tegele eriti kodu eest hoolitsemisega. Tema ülesandeks on juhtida ühte väikest kooli Edessast 20 km kaugusel.
Rääkides veel eilsest, mis oli täis igasugu huvitavaid üllatusi. Nimelt kui Christian saabus, oli kell kusagil 8-9 paiku õhtul. Siis tuli tal idee minna souvlakit (šašlõkivarras) sööma. KELL 22 ÕHTUL! Mul oli, et jeesusmaria, sellist rasket toitu vastu õhtut?? Aga no, mis seal ikka. Võtsime siis auto ja sõitsime Edessa keskusesse ühte tavernasse. Seal oli nende peretuttavad, laud oli lookas – veinid, salatid, õlled, souvlakid jms. Söö end veel ogaraks. Ka lapsed olid meil kaasas. Kui nende peretuttavatest naine kuulis, et mulle mousakas väga meeldib, lubas ta mulle seda ekstra kokata. Mulle sobib. Lõpuks olin nõus neile millalgi eestipärase õhtusöögi tegema, eks näis, mis saama hakkab;) Igastahes nagu ma ütlesin, olime autoga, kuid see ei takistanud Christinat joomast kolme õlut südamerahuga. Ma olin küll üllatunud, aga noo, ju siis neil elu nii käibki. Sama ka suitsetamisega. Nagu me teame on teelt Kreekas suitsetamine siseruumides juba ammu enne meid keelatud, kuid see ei takistanud inimesi suitsetamast seal, kus me istusime. Normaalne, ütleks selle peale. Ja siis ka veel see, et poisid (8-aastane ja 11-aastased), neil oli järgmisel päeval kool, kuid südamerahuga tšillisime südaööni tavernas.
Järgmine hommik tuli väga vara tõusta, kuna läksin seekord Christinaga tema kooli kaasa. Maria oli teinud mulle jälle kohvi, pannkooke jms. Ma juba kardangi, et hakkan siin paksuks minema nii, kui igal hommikul saiakesed ja õhtuti sellised söömaajad. Ja no loomulikult ei puudu vein lõuna- ega õhtulauast. Oehjah, eks ma pean midagi sellega ette võtma.
Rääkides nüüd koolist. Kohale jõudes oli ikka päris huvitav. Nimelt koolis õpib vaid 70 õpilast ning töötab kusagil 12 õpetajat. Kui autost välja astusime, küsiti, et kas me oleme õed Christinaga, päris naljakas.
Koolipere on hästi tore ja armas, samas kooli seisund on ikka päris kreisi. Christina rääkis mulle, kuidas enne siin asjad olid käinud kui tema direktoriks sai. Ulmeline. Nimelt näiteks tunnid peaksid olema 45 minuti pikkused, kuid õpetajad tegid tunnid mingi 30-35 minuti pikkusteks. Neil pole isegi sellepärast automaatset tunnikella, et varem tunnid lõpetatud saaks. Kreisi, kas pole? Siinsed õpetajad tahavad võimalikult kiiresti koolist ära minna, näiteks kella 1-2 on juba koolis täielik vaikus! Rääkides nüüd Christina ametist, Veiks, kui sina peaks Kreekas direktor olema, siis ma usun, et sa oleksid ammu juba oma ameti maha pannud. Sest Kreekas direktor olla tähendab olla nagu Hunt Kriimsilm, kellel 7 ametit. Nimelt ta peab olema korra sekretär, juht, õpetaja, koristaja jms. Täiesti kreisi. Seetõttu aitasingi ma paljundada, pitsereid paberile vajutada jms, et lihtsalt kiiremini asjad tehtud saaks. Uskumatu. Ja loomulikult käib kõik väga väga aeglaselt ja rahulikult. Kõigil ju aega küll.
Seal koolis algab elu selliselt – kõik kogunevad väljakule ning ültevad üheskoos palve enne kooli ning siis tundidesse. Seal koolis õpivad ümberkaudse küla elaniku lapsed ehk siis sepad või põllumehed jms. Seega nende vanemad pole eriti haritud ning ega nad ka väga hooli, mida nende laps koolis teeb. Seetõttu on seal ikka päris kreisi olukord. Loomulikult pole kõik seal ühe vitsaga löödud, aga jah, see on keskmine. Näiteks kodutöid ei anta, kuna nagunii keegi neid ei tee. Siis inglise keel on seal eriti hullus seisus – võimatu on osadele õpetada seda, kuna nemad ütlevad, et neist saavad põllumehed, sepad vms, et miks mul seda keelt vaja õppida? Samas teised jälle tahavad õppida. No püüa sa siis leida kuldne kesktee, kuidas tunnis lapsed kaasa töötama panna. See oleks lühidalt kooli kohapealt, loomulikult seal veel igasugu vigu. Näiteks inglise keel, taaskord, neil on riigi poolt kinnitatud õpikud, mis tegelikult on totaalselt mõttetud. Kuulamisülesanded on olemas, aga riik CDsid ei ole ostnud koolile. Mismõttes nagu? Või siis pole üldse õpikuid.
Sain ka siis täna korra klassi ees oldud. Christinal oli täna prantsuse keele tund, kuid alustasin seda mina, rääkisin endast, näitasin, kus Eesti asub jne. Kahjuks ega nad väga inglise keelt ei oska, kuid sai käte ja jalgadega siis selgeks tehtud. Nalja sai. Mind vaadati kui ilmaimet. Nende jaoks on uskumatu, et inimene võib reisida või et osata võõrast keelt hästi jne. Mina jälle maadlesin nende nimede hääldamisega, niiet neil nalja sai. Kogu tund tegelikult oli lõpuks minu päralt, kuna Christina pidi minema kooli asju ajama. Järjekordselt oli mul, et eino normaalne, niimoodi siis õpetataksegi Kreekas või? Pole ime, et nad siis miskit selgeks saa, kui tunnid nii vabad on . Oehjah. Samas tuleb au anda, et Christina praegu üritab võidelda nn laiskade kreeklaste vastu – parandada oma koolis süsteemi ja panna õpetajad tööle jne. Tõesti hindan seda ja tunnen, et tahaksin ka teda aidata.
Rääkides nüüd endast, et mis minust saama hakkab. Nimelt Christina koolis saan ma olle abiks inglise keelt õpetades ning ka kehalist. Niiet, Ann, ma varsti võtan sinuga ühendustJ Plaanin teha aeroobikat, natukene draamakunsti, mida Portos sai õpitud jms Ühesõnaga rakendada kõik, mida õppinud ja kogenud olen, et nende elu ägedamaks teha;) Ja mulle meeldib see. Alati avatud uutele väljakutsetele!;)
Homme plaanin minna siis oma teisse kooli, et tutvuda õpetajatega, täna küll juba käisime korra seal, kuid ei olnud aega, et kõigiga tutvuda.
Nüüd oleme kohe teel Thessalonikisse, kuna Christinal on seal miiting ning lähen ka mina temaga kaasa. Ja muideks, kuna ma rääkisin, et oskan vene keelt – no palju õnne. Nüüd helistas talle üks sugulane Thessalonikist, et tal üks vene piloot tulemas, aga keelt ei oska ja no, mis te arvate, mida Christina selle peale ütles? Lisette oskab :D Eks siis ole näha, mis täna saama hakkab siis seal;)
Aga seniks kõike paremat teile, ja ma püüan ka pildistama hakata, et saaksite ka oma silmadega näha, mis elu ma siin elan J
Liisu
No comments:
Post a Comment