EESTI, EESTI!!

Eilne õhtu möödus siis jalgpallilainel – kreeklased elasid kaasa Kreeka-Horvaatia mängule ja mina omadele. Mõlema mängu lõppseis sobis niiet õhtu võis lugeda kordaläinuks! Kahjuks kaksikutel nii hästi ei läinud, olid saanud vist kusagilt endale viiruse külge ehk siis kõhus keeras ning lõpuks tuli kõik ka välja niiet Christina jooksis mopi ja lappidega ringi. Nii kahju oli neist. Õnneks tänaseks oli neil juba parem, kuigi Philipposel on endiselt nõrk olla. Ei tea küll, millest selline asi neil tekkis, ülejäänutel peres ja kaasa arvatu ka mul on kõik okei, loodetavasti see nii ka jääbkiJ

Aga siis lühidalt ka eilsest päevast. Eile tuli mul minna gümnaasiumisse. Jõudsin kohale kusagil 10 paiku ning taaskord olid kõik õpetajad kogunenud, et midagi arutada. Ligi pool tundi vaieldi ja vehiti kätega ning ma ei saanud mitte kui midagi aru, mis toimus. Lõpuks kutsus mu kontaktisik, Dimitris, mind kõrvale ning selgitas asja. Nimelt olevat eile, so siis neljapäeval, kaks poissi omavahel niimoodi kaklema läinud, et üks neist lõpetas vigastustega haiglas. Seega õpetajad arutasid, mis karistus poistele määrata ning mida teavitada teistele õpilastele. See oli tegelikkuses väga oluline otsus, kuna kui lapsed näevad, et selline käitumine on okei ning karistus leebe võib see lõppeda väga halvasti. Igastahes seekord mina tunde ei saanudki gümnaasiumis anda, kuna Vivil, ühel inglise keele õpetajatel, oli vaid üks tund jäänud ning ta pakkus välja mulle, et pigem ma puhaku – nagu ma oleksin väga väsinud olnud. Janis, see kehalise õpetaja, jooksis juba kohvitassiga ning samal ajal rääkisin mina oma ideest anda tunde ka vanematele õpilastele kõrval asuvas koolis, ehk siis 17-18 aastastele. Õnneks Dimitris oli sellega päri ning peagi liikusimegi juba sinnapoole, tutvustati mind õpetajatele ning tunnid võisid alata. Esimeses tunnis olin siis esialgu vaatleja rollis, õpilasteks olid need, kes eriti inglise keelest ei hooli, kuid võrreldes eelnevate koolidega oli nende tase siiski parem. Seega lõpuks sain ka mina sõna, rääkisin Eestist jms ning paistis, et ma meeldisin neile. Teine tund oli aga teise õpetaja ja klassiga, kellele meeldib seda keelt õppida. Sain võimaluse terve tunni teha. Väga kihvt oli, õpetasin oma keelt, vene keelt, rääkisin Eestist, muusikast, väljaskäimisest jms. Ühesõnaga väga tore oli, nautisin täiega. Peagi hakkas pihta ka see, et kas mul on Facebook ning et kas nad tohivad mind sõbraks lisada, on kujud. Võib-olla lähen nendega välja ka millalgi, eks näis. Poisid tegid juba selgeks, et reedeti ja laupäeviti on neil diskotamine..no mulle sobiks. Igatahes läks päev koolis korda, meeldisin õpilastele ja õpetajatele ning hakkangi seal nüüd ühe päeva nädalas rääkimis- ja kuulamistunde õpilastele andma. Väga hea. Seega on mul lausa kolm kooli! See kool on seepärast kihvtim, kuna seal esiteks rohkem võimalusi (arvutid, projektorid jms igas klassis olemas), pluss keeletase on päris hea., seega saan nendega paremini suhelda. Üks noor neiu sattus Eestist niivõrd vaimustusse, et pärast tundi tuli uurima, kuidas Eesti ülikooli astuda saaks ning kas oleks keeruline.

Pärast tunde jalutasin paar tundi Edessa peal, käisin jälle kuulsaid veejugasid vaatamas ning lihtsalt linna avastamas, püüdsin ka paari poodi sisse kiigata, kuid taaskord olin sattunud siesta ajale, aga polnud hullu. Koju jõudes olin jälle pisut väsinud, kuna päev oli palav ja varakult tuli jälle ärgata niiet tegin väikese uinaku. Ja õhtust osa te juba teate.

Täna pidime esialgu Thessalonikisse minema ja Hiina restorani, aga kuna lapsed haiged olid siis jäi sinna minemata. Tegime kodus Mehhiko roogasid ning nautisime laupäeva. Õhtul läheme Christinaga välja, ta pidi mind tutvustama ühele oma sõbrannale, kes küll 37-aastane, aga kellel palju minuvanuseid sõpru. Ta eelmine boyfriend olevat 22-aastane olnud. Normaalne tsikk peaks mainima. Eks siis ole näha, mis õhtu toob. Kahjuks on selleks nädalaks ilusad ilmad läbi..praegu juba tasapisi tibutab ja väljas juba ka jahedam, kusagil 20 kraadi ringis. Loodetavasti ei ole see nüüd lõplikult nii, et päikest enam ei näegi…

Ahjaa muideks, meil on kodus teismeline tulevane ema, ehk siis kiisu Abby, kes vaid kuue kuune, kuid juba ootab kiisupoegi. Pole ka ime, kui ta meil õues basseini ääres elab ning siia aeda on päris kerge teistel kassidel hüpata..eks siis ole näha, milliseks meie elu kujuneb...

Ilusat nädalavahetust!

Teie Liisu