Seiklus on lõppemas...

Ja ongi jäänud natukene rohkem kui kuu veel siin soojas Kreekas. Kahju kohe mõelda selle peale. Aeg on kuidagi ebaõiglaselt kiiresti kuhugi kadunud...

Elu siin on läinud tuttavat rada pidi, peamiselt jooksnud kodu ja kooli vahet. Ilmad on väga mõnusalt soojaks läinud, väljas 20 kraadi ligi ja päike, niiet peamiselt püüan aega õues veeta.

Eelmise nädala pühapäeval, 25. märtsil, oli Kreeka iseseisvuspäev, mida tähistati taaskord paraadiga ning hiljem kohvitamisega. Täpsemalt siis aastal 1821, olles olnud Ottomani valitsemise all ligi 400 aastat, algas Kreekas iseseisvussõda türklaste vastu, mis kestis ligi 9 aastat ning millega õnnestus kreeklastel esmakordselt vabaks saada.

Otsustasin seekord paraadile mitte minna, näinud seda juba lausa kolmel korral, seega ei viitsinud end kodust välja ajada.

Rääkides seminarist, mis nüüd kahel nädalavahetusel aset leidis, siis esimesel nädalavahetusel võtsin osa vaid esimesest poolest, ülejäänud aja otsustasin keskenduda bakatööle. Üks asi oli ka keelebarjäär ja teisena, seminar ise ei olnud absoluutselt huvitav või ütleme läbiviimine. Paljud õpetajad kadestasid mind, et ma eriti aru ei saa, et on lihtsam end välja lülitada. Viskasid nalja, et kas ma ei tahaks midagi eesti keeles ette kanda, oleks ka huvitavam.

See nädalavahetus oli viimane osa, seekord oli õpetajate väidete kohaselt natukene põnevam olnud. Mina sukeldusin samal ajal oma bakatöösse.

Tänu seminarile õnnestus meil näha kooli koristaja, Anna, täiesti uut külge - ta on selline keskealine naine, väga südamlik ja tore, teeb oma tööd hingega. Samas on tal omad kiiksud - näiteks võtame riietuse. No eile oli tipptase - miniseelik, mustad sukad, kõrged kontsad ja tumelillad silmalaud ning ütleme tema kehakuju ja riietuse kakofoonia oli lihtsalt silmipimestav. Üks noor meesõpetaja, hüüdnimega Babis, sai kreepsu, vaatas lihtsalt suu ammuli, me pidime teisse tuppa jooksma, sest me ei suutnud tõsiseks jääda.

Kiisu Abbyga on nüüd sellised lood, et Christina viis ta Aravissosse, kuna see, mida ta kodus korraldas oli lihtsalt hullumeelne. Temast on saanud tõeline jahimees, püüab linde nii nagu värske moosisai kärbseid. Kõik kohad olid sulgi ja surnud linde täis, see lihtsalt ei saanud enam jätkuda, seega otsustati ta külasse viia, hea kooli juures teda toita jne. Paraku pole Abbyt, pärast Aravissosse saabumist, keegi näinud, ei tea, kas oli ta šokis või leidis parema pesitsuspaiga, mine sa tea.

Eratunnid on väga lõbusad, kaks korda nädalas käin poiste Jasoni, Aristotelise ja Achilleasiga, nende isa juures, tunnikese juttu ajamas. Meisterdan neile igaks korraks miskit, nt menüüsid, mängukaarte jne, et keeleõppimine põnevamaks muuta. Alati jään sinna kauemaks, küll vaatame koos telekat, mängime playstationiga või ajame lihtsalt juttu.

Peagi on tulemas lihavõtted, siin tähistatakse seda nädal hiljem, kui meil ning lisaks on koolist kaks nädalat puhkust. Tavainimestel on vaba vaid reede ning nädalavahetusele järgnev esmaspäev. Seega alates 6ndast aprillist kuni 22.aprillini on minul vaba graafik. Seega eriti palju enam koolis tunde anda ei saa.

Järgmisel nädalavahetusel läheme Ateenasse Aravisso kooli ja Milotopose kooliga, see on päris mõnus vaheldus Edessale.

Saadan teile päikest ja soojakraade!

Liisu