STREIGIMEE!

Streik, streik ja veelkord streik.

Nädalavahetus möödus päris rahulikult, olin suht kodune ja pereringis. Nädal algas nagu tavaline nädal ikka. Esmaspäeval olin ma siis Christina vanas koolis, mis kodu ligidal. Seal andsin ühe tunni – peamiselt tutvustasin oma maad ning keelt. Seega ei olnud midagi keerulist, lapsed isegi teadsid, et kus Eesti asub ning mis on meie pealinn. Well done! Muidugi erinevus Eesti õpilastega on märkimisväärne. Mõtled küll, et ohh jess väiksemad klassid, kuid samas võrdub nt 38 eestlast 18 kreeklasega. Ehk siis, energiat kulub sama palju kui Eestis suure klassi ees olles. Nad on nii elavad, pidevalt tahavad midagi öelda jms. Isegi siis kui vastust ei tea tahavad nad sulle midagi öelda. Palju rohkem krutskeid täis kui eesti koolides. Pärast kooli avastasin pisut ka linna. Suhteliselt keeruline oli see esialgu, kuna mul polnud korralikku kaarti, seega liikusin tunde järgi ning lootsin, et ma ära ei eksi. Käisin linnas, kolasin veits poodides, kuid mitte pikalt, kuna olin sattunud siesta ajale. Ehk siis kusagil kella ühest poole viieni pole mõtet unistadagi, et kusagile poodi sisse kiigata saad. Isegi siis kui uksed on avatud. Seega sain vaid paar tundi linnapeal oldud, kuna ilm oli kah kuumavõitu.

Teisipäeva sain ma vabaks. Kuna Christina koolis oli nn ekskursioonipäev, mis kujutas endast seda, et mindi kooli ligidale loodusesse ning lapsed said teha, mis nad tahtsid – mängida jalkat jms. Seega magasin rahulikult end välja, kolasin netis, otsisin pilte Eesti kohta ning mängisin kiisu Abbyga. Õhtul sain ma proovida, kuidas on õpetada noort kreeka poissi. Ehk siis Christina pere noorimat, Konstantinust, kes kaheksa aastane. Nimelt on ta oma poisse õpetanud, vastavalt kaksikuid siis ligi neli aastat ning noorimaga alustas ta alles see aasta. Seega oli päris keeruline temaga, kuna ega ta eriti keskenduda suutnud, pidevalt tõmbles ringi ning pidin koguaeg tema huvi üleval hoidma. Sain ilusti hakkamaJ Täna on siis teiste poiste kord. Nad oleksid peaaegu kaklema läinud, et kes enne Lisettega õppida saab. Pere vanim peitis noorema venna õpikudki ära, on kujud.

Tänane päev algas uniselt – päris raske oli end taaskord väga vara üles ajada. Nimelt pidin kella kaheksaks kooli jõudma. Mõtlesin, et ah, võtan vabalt ning läksin hoopiski kella 9ks. Väga õigesti tegin! Kuulsin, et täna taaskord kõik streigivad, peamiselt küll Ateenas, lennukijuhid jms. Koolis aga möllasid õpilased. Kujutate ette, et kõik kooli õpilased on kogunenud väljakule ning keelduvad tundidesse minemast? Päris ulme ikka. Ma olin suht šokis, et kuidas on see võimalik, et sellist situatsiooni lastakse tekitada. Õpetajad püüdsid siis omavahel arutada, et mis ette võtta. Mulle tundus, et nad pigem nautisid seda, kuna see tähendas, et õpetajad ei pea tundi andma. Eelkõige oli neil pigem piinlik, et mina kui välismaalane sellist tsirkust näen. Püüdsin siis välja uurida õpilastelt, et miks nad nii möllavad. Enamus vastas, et ma tegelikult ei tea, et meie poolt valitud klassi esindajad lihtsalt ütlesid, et peame nii tegema ja kõik. Väga huvitav. Huvitav, kas nad said inspiratsiooni sellest, et kõik ümberringi streigivad? Ei tea.

Sellegipoolest inglise keele tunnid toimusid. Sain olla kahes tunnis, kus tutvustasin oma maad taaskord, rääkisin haridussüsteemist, majandusest, loodusest jms. Näitasin pilte ja õpetasin oma emakeelt. Lastele väga meeldis. Nad olid üllatunud, kui kuulsid, kuidas ma kreeka keelt räägin. Esimene küsimus, et kuidas sa küll nii hästi hääldad. Õpetaja oskas tuua hea paralleeli – nende keele R-i hääldus on nagu meie keele R-i, seega ongi mul lihtsamJ

Pärast kahte tundi olin ma taaskord vaba, sain veel küllakutse järgmisel nädalal oma inglise keele õpetaja, Vivi, juurde, pidi kreekapäraselt kokkama, väga mõnusJ

Nüüd olengi tagasi kodus juba, käisin enne veel läbi supermarketist, püüdsin leida endale jogurtit – see on üks asi ,mida ma meeletult igatsen siin. Õnneks neil on vähemalt Activiat..sest nende enda jogurtid on nii kreemised ja magusad, peamiselt kondenspiimaga mingi mögla. Seega eriti ei isuta.

Homme ootab siis mind ees Christina kool, vaatab, kas saan anda oma esimese aeroobika tunni? Inglise keelega on raskusi, kuna nad eriti ei oska seda keelt, seega ei ole mul mõtet väga palju rõhku sõnadele panna, pigem kehakeelele ja piltidele, videotele.

Järgmisest nädalast pidi hakkama sadama, brr, pole pärast Eestist tulekut sellist asja küll näinud. Pidi ka natukene jahedamaks minema, mitte külmaks, nagu õpetaja üritas mulle selgeks teha. See on hea.

Tervitused Eestimaale ja head õpetajate päeva!

Liisu